A A A A A

Good Character: [Self-Control]


1 KORẼNT 9:25
Ned ning sẽn yõgd maoor modgda a meng n basd bũmb kẽere. Bãmb maanda a woto n dat maanf sẽn sãamda, la tõnd maandame n dat maanf sẽn ka sãamd ye.

1 KORẼNT 10:13
Makr baa a yen sẽn nan ka mak ninsaal ka mak yãmb ye. Wẽnnaam yaa sɩd maanda, la b ka na n sak tɩ yãmb paam makr sẽn yɩɩd y pãng ye. La makr sã n wa, Wẽnnaam na n n kõo yãmb maane y sẽn na maan n yi, tɩ yãmb tõe yals makrã pʋgẽ.

1 Tesalonik 5:6
Dẽ yĩngã, bɩ d da gũs wa neb a taabã ye. Ayo, d neende, la d yɩ yõk-m-mens rãmba.

2 Timote 1:7
Bala, ka rabeem Sɩɩg la Wẽnnaam kõ tõnd ye, la yaa pãnga, la nonglem, la yam Sɩɩga.

Filip 4:13
Kirist sẽn kõt maam b pãngã yĩnga, mam tõe n maana fãa.

Tit 1:8
Yẽ tog n yɩɩ ned sẽn maand sãamba sãando la a yɩ maan-neer zoa, la a yɩ ned sẽn tagsd sõama, la a ya nin-tɩrga la pʋ-peelem soaba la tõog-m-meng soaba.

Rom Dãmba 12:1-2
[1] Woto yĩnga, m ba-biisi, mam sagenda yãmb ne Wẽnnaam nimbãan-zoeerã tɩ y kõ y yĩnsã tɩ yɩ maan-vɩɩs sẽn welg toore, la sẽn tat Wẽnnaam yam. Yãmb sã n maan a woto, na n yɩɩ kaoreng sẽn zemse.[2] Da yɩ-y wa dũni kãngã nebã ye. Paam-y yam-wek-paalle, tɩ rẽ tek yãmba, tɩ y tõe n bãng Wẽnnaam daabo: Rẽ yaa sõama, n noomẽ la a zemsa zãnga.

Filip 4:8-9
[8] Koɛɛg sẽn keta, m ba-biisi, bɩ y tags bũmb nins fãa sẽn ya sɩda, la bũmb nins fãa sẽn tar waoogre, la bũmb nins fãa sẽn ya tɩrse, la bũmb nins fãa sẽn be pʋ-peelem, la bũmb nins fãa sẽn zems nonglem, la bũmb nins fãa sẽn tar kaset sõngo, ne bũmb nins sẽn ya neer zãng n zems pẽgrã yelle.[9] Maan-y bũmb nins yãmb sẽn zãms la y reege, la y wʋm la y yã mam nengẽ wã. La Wẽnnaam sẽn ya laafɩ soabã na zĩnd ne yãmba.

Zak 1:19-21
[19] M ba-bi-nongdse, bãng-y yõwã neere: Woto, bɩ ned fãa wɩng ne kelgre, la a maag ne goama, la a maag ne sũ-yikri.[20] Bala, ninsaal sũ-yikr ka wat ne tɩrlem Wẽnnaam nifẽ ye.[21] Yaa woto yĩnga, bas-y rẽgd buud fãa, la pʋ-toog fãa, la y reeg gomd ning b sẽn bʋd yãmb pʋgẽ la sẽn tõe n fãag yãmb sɩɩsã ne sũ-bʋgsem.

1 PIYƐR 5:6-8
[6] Dẽ wã, sik-y y mens Wẽnnaam sẽn ya pãng soabã taoore, tɩ bãmb tʋlsma wakat sã n ta, bɩ bãmb zẽk yãmba.[7] Sik-y yãmb yɩɩrã fãa n bas ne bãmba, bala, bãmb n get yãmb yelle.[8] Yɩ-y neb sẽn tar yam! Gũus-y-yã! Yãmb bɛyã sẽn ya a Sʋtãan gõodame n kelemd wa gɩgemde, n baood a sẽn tõe n paam a soab n sãame.

1 KORẼNT 9:24-27
[24] Yãmb zɩ tɩ neb nins sẽn zoet zoeesã zĩigẽ wã, nebã fãa n zoeta, la tɩ yaa nin yen tãa n deegd keoorã laa? Bɩ y zoe y sẽn na zoe to-to n paam keoorã.[25] Ned ning sẽn yõgd maoor modgda a meng n basd bũmb kẽere. Bãmb maanda a woto n dat maanf sẽn sãamda, la tõnd maandame n dat maanf sẽn ka sãamd ye.[26] Mam yẽ, mam zoetame, la ka wa ned sẽn ka mi a sẽn dabdẽ ye. Mam lobda nug-gila, la ka tɩ pãb pemsem ye.[27] Ayo, mam namsda m yĩngã sõama, n kɩted t'a sakd-ma, m sẽn zoet dabeem tɩ mam sẽn moon neb a taabã, bɩ b da wa n yeel tɩ mam ka zems ye.

1 KORẼNT 6:12-20
[12] Mam tara noor tɩ maan bũmb fãa, la ka bũmba fãa n be yõod ye. Mam tara noor tɩ maan bũmb fãa, la mam ka na n sak n kẽ bũmb baa a yembr yemdẽ ye.[13] Rɩɩb yaa pʋg yĩnga, la pʋg yaa rɩɩb yĩnga. La Wẽnnaam na n sãama b yiiba fãa. Yĩngã ka tʋʋm-dẽgd yĩng ye, a yaa Zu-soabã yĩnga, la Zu-soabã yaa yĩngã yĩnga.[14] Wẽnnaam, sẽn vʋʋg-a Zu-soabã na n vʋʋga tõnd me ne b meng pãngã.[15] Yãmb zɩ tɩ yãmb yĩnga yaa Kirist will laa? Dẽ wã, mam na n dɩka Kirist wilã n kɩt tɩ lebg pʋg-yoodr willi?[16] Nokoeemd ka be tɩ yaa ayo ye. Yãmb zɩ tɩ ned sẽn lagem ne pʋg-yoodr lebga yĩng a yembr ne-a laa? Bala, b yeelame tɩ: Bãmb b yiibã na n lebga yĩng a yembre.[17] La ned ning sẽn loe ne Zu-soabã lebgda sɩɩg a yembr ne bãmba.[18] Zoe-y yoobo. Yel-wẽnd a to ninsaal sẽn maand ka be a yĩngã pʋgẽ ye. La ned ning sẽn maand yoob beegda a meng yĩnga.[19] Yãmb zɩ tɩ yãmb yĩnga yaa Sɩɩg-sõng roogo, Sɩɩg-sõng yãmb sẽn deeg Wẽnnaam nengẽ, la tɩ yãmb ka leb n so y meng laa?[20] Bala, b lebs n daa yãmb toogo. Woto yĩnga, waoog-y Wẽnnaam ne y yĩngã la ne Sɩɩgã sẽn ya Wẽnnaam dẽndã.

2 PIYƐR 1:3-11
[3] Wẽnnaam pãngã kõo tõnd bũmb ning fãa sẽn tõe n sõng tõnd tɩ d vɩɩmd Wẽnnaama tũudum pʋgẽ, la a kɩt tɩ d bãng soab ning sẽn bool-a tõnd tɩ d paam bãmb ziirã ne b sõmblemã.[4] Yaa bõn-kãens maasem yĩng la b kõ tõnd kãabs nins sẽn ya sõama la kãsemsã, tɩ yãmb sã n zoe n bas ratem-wẽnsã sẽn be dũniyã n wat ne sãoongã, kãab kãens yĩnga, yãmb na paam Wẽnnaam yalẽ wã.[5] La bõn-kãng yĩng me, maan-y y pãng sẽn tõe fãa, tɩ y tẽebã naag ne sõmblem, tɩ y sõmblemã naag ne bãngre.[6] La bãngrã pʋgẽ, bɩ y mao n paas yõk-m-menga la yõk-m-menga pʋgẽ, bɩ y paas sũ-tõogo la sũ-tõogã pʋgẽ, bɩ y paas Wẽnnaam sakre.[7] La Wẽnnaam sakrã pʋgẽ, maan-y taab ba-biir manesem la ba-biir manesem pʋgẽ, paas-y nonglem.[8] Sɩd me, bõn-kãensã sã n be yãmb pʋsẽ, la b sã n paamd pãng be n paasdẽ, b na n kɩtame tɩ yãmb maan tʋʋma la y wom biis sẽn na n kɩt tɩ yãmb bãng tõnd Zu-soab a Zezi kirist n paase.[9] La ned ning sẽn ka tar bõn-kãens yaa zoanga, la a nina mumame, la a yĩmdame tɩ yẽ paama pekr ne yel-wẽn nins yẽ sẽn da maan tɩ loogã.[10] M ba-biisi, yaa woto yĩnga, modg-y n yals-y kãenkãe Wẽnnaam sẽn bool yãmbã pʋgẽ, la b sẽn yãk yãmbã pʋgẽ, yãmb sã n maan woto, yãmb kõn tol n bʋdg n bas y tẽebã ye.[11] Yaa woto n na n kɩt tɩ b kõ yãmb noor zãnga, tɩ y kẽ tõnd Zu-soab la d fãagd a Zezi Kirist soolem sẽn kõn sa wã pʋgẽ.

Efɛɛz 6:10-20
[10] Sẽn keta, mam yeta yãmb tɩ y paam raood Zu-soabã tũudum pʋgẽ, bãmb pãn-kãsengã maasem yĩnga.[11] Bob-y zab-teed nins fãa Wẽnnaam sẽn kõ yãmbã, tɩ y tõe n yals kãenkãe n zab ne a Sʋtãana, a sɩlemã pʋgẽ.[12] Bala, tõnd zabr ka ne ninsaal sẽn ya nemd la zɩɩmã ye, la yaa ne lik rĩm-dãmba la a pãens sẽn so naam tẽng zug ka wã, la wẽng maaneg sɩɩsã sẽn be yĩngrã.[13] Yaa woto yĩng n kɩt tɩ mam yet yãmb tɩ y bob Wẽnnaam zab-teedã fãa, tɩ y tõe n yals n zab wẽngã wakate, la tɩ y sã n zab n tõog bũmb fãa, yãmb na yals kãenkãe.[14] Dẽ wã yĩnga, bɩ y yals kãenkãe. Rɩk-y sɩdã tɩ yɩ y sẽbdga, la y bob tɩrlem tɩ yɩ yãmb gãntika,[15] la y wid laafɩ koe-noogã togsg ratem tɩ yɩ yãmb neooda,[16] la y tall tẽeb tɩ yɩ y gãongo, tɩ y tar n kogsd wẽng soabã pɛɛmã fãa sẽn ya wa bugmã,[17] la y fõgen fãagrã me tɩ yɩ kut pugla, la y zã Sɩɩgã sʋʋg sẽn ya Wẽnnaam goamã.[18] Pʋʋs-y wakat fãa ne Sɩɩg-sõng pãnga, n pʋʋs ne kosgo n da bas ye. Nang-y pãng n maand a woto wakat fãa. Pʋʋs-y Wẽnnaam b neba fãa yĩnga,[19] la mam me yĩnga. Pʋʋs-y Wẽnnaam tɩ wakat ning fãa mam sẽn na n yaag m noor n na n gome, bɩ b kõ maam gomd sẽn na kɩt tɩ nebã bãng koe-noogã yel-solemdã võore, la tɩ m na gom ne raoodo.[20] Mam yaa koe-noogã toagsda, tɩ b balg maam a poorẽ. Pʋʋs-y tɩ m tõog n gom a yell ne raood wa m sẽn tog n gomã.

Galat 5:13-26
[13] M ba-biisi, b boola yãmb tɩ y vɩɩmd lohorem pʋgẽ. La bɩ y da rɩk lohorem kõng n na n vɩɩmd wa yĩngã sẽn datã ye. Vɩɩmd-y ne nonglem, la y tʋm n kõ taaba.[14] Bala, gomd a yen tãa n pidsid tõodã gilli. A yetame tɩ: Nong f to wa f menga.[15] La yãmb sã n wãbd taab wa baase, la y namsd taaba, bɩ y gũus n da wa gõdg n sãam taab ye.[16] Dẽ, mam yeta yãmb tɩ y kẽn wa sẽn zems Wẽnnaam Sɩɩgã sẽn tɛt yãmbã, la yãmb kõn maan y yĩngã sẽn dat ye.[17] Bala, yĩngã tara ratem sẽn ya lebend ne Wẽnnaam Sɩɩgã rẽnda, la Wẽnnaam Sɩɩgã tara ratem sẽn ya lebend ne yĩngã rẽnda. B kɩɩsda taaba, tɩ yãmb kõn maan y sẽn datã ye.[18] La sã n yaa Wẽnnaam Sɩɩgã n tɛt yãmba, yãmb ka be tõog sakr pʋgẽ ye.[19] La yĩngã tʋʋm yaool n yaa vẽenese. Yaa yoobo, rẽgdo, tʋʋm wẽns maanego,[20] wẽn-naands pʋʋsgo, tɩɩm, beem, ka-wʋmd-taaba, sũ-kiiri, sũ-yikri, nokoɛɛma, welgre, yi-taaba,[21] zoe-bõne, rã-tɩgre, yão-beedo, la bũmb sẽn wẽnd a woto. Mam pĩnd n keoogda yãmb wa mam sẽn da zoe n maanã. Neb nins sẽn maand bõn-kãensã kõn paam Wẽnnaam soolem tɩ yɩ b pʋɩɩr ye.[22] La Sɩɩg-sõng bilã yaa nonglem, la sũ-noogo, la bãane, la sũ-mare, la sõmblem, la maan-neere, la maan-sɩda, la bʋgsem, la yõk-m-menga.[23] Tõogã ka kɩɩsd bõn-kãensã ye.[24] Neb nins sẽn be Kirist Zezi pʋgẽ wã kaa b yĩngã ne a sẽn nonge, la a daabã fãa da-pɩk zugu.[25] Tõnd sã n vɩ ne Wẽnnaam Sɩɩgã pãnga, bɩ d kẽn wa sẽn zems bãmb Sɩɩgã sẽn tɛt tõndã me.[26] Bɩ d da lebg wuk-m-mens rãmba, n baood taab noore, la d maand sũ-kiir ne taab ye.

Tit 2:1-15
[1] La foom, zãms neba bũmb nins sẽn zems ne tẽebã yẽbg sõngã.[2] Zãms nin-kẽembã tɩ b yɩ yõk-m-mens-rãmba, la b yɩ neb sẽn tar waoogre, la b yɩ mi-m-mens-rãmba, la b yɩ sõama tẽeba pʋga la nonglem pʋga, la b yɩ sũ-maasem-dãmba.[3] Wilg pʋg-yãansã me tɩ b tog n paama yel-manesem sẽn ya sõama, tɩ b ka tog n yɩ nin-sãbsdba, wall rã-yũudb ye. Bãmb tog n kõo[4] sagl sõamyã, sẽn na yɩl n zãms pʋg-bi wã tɩ b[5] nong b sɩdba ne b kãmba, la b yɩ mi-m-nems rãmba, la neb sẽn ka maand rẽgd ye, la b ges b zags yell neere, la b yɩ pʋg-sõamyã, sẽn sakd b sɩdba tɩ Wẽnnaam koɛɛgã ra paam tʋʋsg ye.[6] Sagl kom-bɩɩsã tɩ b yɩ mi-m-nems-rãmb bũmba fãa pʋgẽ.[7] La fo mengã yɩ mamsg ne tʋʋm-sõama maanego, la f zãms nebã ne koɛɛg sẽn ya sɩda la sẽn zems reegre.[8] La f gom gom-tɩrs b sẽn kõn tõog n dõd-f ye, tɩ yãnd na yõk nin-kɩɩsdbã, la tɩ b kõn paam bõn-wẽng tõnd zug n gom ye.[9] Sagl yemsã tɩ b sak b zu-soben-dãmba bũmb fãa pʋgẽ, n maan sẽn noom-ba, la b ra yɩ kɩɩsdb ye,[10] la b ra zuk bũmb ye, la b maan pʋ-peelem sõama wakat fãa, t'a tõe n kɩt tɩ Wẽnnaam sẽn ya tõnd fãagdã koɛɛgã paam waoogr bũmb fãa pʋgẽ.[11] Wẽnnaam puka b barkã, bark ning sẽn wat ne fãagr ninsaalbã fãa yĩngã.[12] A zãmsda tõnd tɩ d bas wẽn-kɩɩsgo la duniyã ratem wẽnsã la d vɩɩmd zamaan kãnga pʋgẽ ne gũus-m-menga la tɩrlem la d sak Wẽnnaam,[13] n gũud tõnd Wẽnnaam sẽn ya kãseng la fãagdã, a Zezi Kirist pukrã sẽn wat ne sũ-noogã ziirã.[14] A Zezi Kirist kõo b meng tõnd yĩnga, tɩ fãag tõnd ne yel-wẽn fãa n kɩt tɩ tõnd lebg bãmb neb b sẽn yɩlge, la sẽn wɩngd ne tʋʋm-sõama maanego.[15] Fo sẽn tog n maan la a woto, sagl neba la f leng-b ne noore. Da sak tɩ ned paoog-f ye.

Zak 3:1-18
[1] M ba-biisi, bɩ yãmb neb wʋsg da bao tɩ lebg karen-saamb dãmb ye, bala, yãmb miime tɩ tõnd karen-saamb dãmbã bʋʋd na n yɩɩ toog n yɩɩda.[2] Tõnd fãa tudgda ne tuudg buud wʋsgo. Ned sã n ka tudg ne a goama, a yaa ned sẽn zems zãnga, n tõe n gãd a yĩngã tõre.[3] Tõnd sã n ningd wiid noey salba tɩ b na sak tõndo, tõnd kɩtedame tɩ b yĩngã kẽnd tõnd sẽn datẽ.[4] Ges koom-kogl-bɛdã me, baa b sẽn ya bɛd to-to, tɩ sob-kãseng tusd-ba, yaa kom-koglg wẽnemdg-bil bal n kɩted tɩ koglgã teesd a soabã sẽn datẽ.[5] Woto me, zelemd yaa yĩngã wil-bil a yembre, la a waoogda a meng ne bũmb kãsemse. Ges-y bug-bil bal sẽn tõe n yõog we-kãsengã.[6] Zelemd me yaool n yaa bugum, a yaa wẽng zĩ-kãsenga. Zelemd bee tõnd yĩnga wila sʋka, a rẽgemda yĩngã tõre, la a wɩngda tõnd vɩɩmã tõr t'a lebg bas. A bugma yita bug-tẽnga.[7] Ninsaal wõra we-rũmsã buud fãa, liuuli buud fãa bõn-vuuds buud fãa, koomẽ rũms buud fãa, n kɩt tɩ b sakd yẽnda.[8] La ned baa a yen ka tõe n tõog a zelemd t'a sak-a ye. A yaa wẽng ned sẽn ka tõe n wõr n tõog ye. A pida ne zẽnem kʋʋdga.[9] Tõnd pʋʋsda Zu-soabã sẽn ya tõnd ba wã bark ne d zelemdã, la yaa ne yẽ me la tõnd kãabd neb nins Wẽnnaam sẽn naan n wẽneg b mengã.[10] Bark la kãab-wẽng yita noor a yembr pʋgẽ. M ba-biisi, a ka tog n yɩɩ a woto ye.[11] Dẽ yĩnga, ko-noog ne ko-tood tõe n bula ko-nif a yembrẽ?[12] Dẽ yĩnga m ba-biisi, kankang tõe n woma oliiv sɩda, bɩ nasaar-sãbg tõe n woma kankama? Ko-nif sẽn yiisd ko-yamsem ka tõe n yiis ko-noog ye.[13] Ãnna yãmb sʋkã n ya yam soaba, t'a yam weke? Bɩ a yel-manesem-sõngã wilg a tʋʋm sẽn yɩt ne bʋgsem la yam.[14] La sũ-ki-toaag sã n be yãmb sũuri, tɩ geesem-geesem me beẽ, da waoog-y y mense, la y da yag zĩrĩ n kɩɩs sɩdã ye.[15] Yam kãng ka yam sẽn yit yĩngr ye. A yita tẽng zug n ya yĩng rẽnda, la zĩn-dãmb dẽnda.[16] Bala, sũ-kĩir la geesem-geesem sẽn be zĩig ningã, zũnglug la maan wẽns buud fãa bee be.[17] Yam sẽn yit yĩngrã yaa sõama zãnga, la sẽn paase, a baooda laafɩ, a wata ne sũ-bʋgsem, la sugri, la a pida ne nimbãan-zoeere la bi-sõamyã fãa, la a ka be bakre la zãmb ye.[18] Tɩrlem bil bʋta laafɩ pʋgẽ, la yaa laafɩ baoodbã n bʋt-a.

Mossi (SB) 1998
No Data