A A A A A

Mystères: [Cancer]


2 Corinthiens 4:16-19
[16] C'est pourquoi nous ne perdons pas courage. Et lors même que notre homme extérieur se détruit, notre homme intérieur se renouvelle de jour en jour.[17] Car nos légères afflictions du moment présent produisent pour nous, au delà de toute mesure, un poids éternel de gloire,[18] parce que nous regardons, non point aux choses visibles, mais à celles qui sont invisibles; car les choses visibles sont passagères, et les invisibles sont éternelles.[19] Nous savons, en effet, que, si cette tente où nous habitons sur la terre est détruite, nous avons dans le ciel un édifice qui est l'ouvrage de Dieu, une demeure éternelle qui n'a pas été faite de main d'homme.

Psaumes 107:20
Ta läkitas neile oma sõna ja tervendas nad ning päästis nad haua veerelt.

Ésaïe 40:31
aga kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi.

Deutéronome 31:6
Olge vahvad ja tugevad, ärge kartke ja ärge tundke hirmu nende ees, sest Issand, su Jumal, käib ise koos sinuga, tema ei lahku sinust ega jäta sind maha!'

Matthieu 11:28-29
[28] Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise![29] Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele,

Psaumes 18:6
Surmavalla köied ümbritsesid mind, surma võrgud sattusid mu ette.

Ecclésiaste 3:1
Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all:

Jérémie 29:11
Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.

Jean 14:1-4
[1] Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse![2] Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama?[3] Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid kaasa enese juurde, et teiegi oleksite seal, kus olen mina.[4] Ja kuhu ma lähen, sinna te teate teed.'

Romains 8:16-25
[16] Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed.[17] Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse.[18] Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse.[19] Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist.[20] Loodu on ju allutatud kaduvusele - mitte vabatahtlikult, vaid allutaja poolt -, kuid ometi lootusega,[21] et ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse.[22] Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini;[23] ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust.[24] Sest me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine ei ole lootus: kes siis loodab seda, mida ta näeb?[25] Kui me aga loodame seda, mida me ei näe, siis me ootame seda kannatlikult.

1 Pierre 1:3
Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist,

2 Corinthiens 1:3-6
[3] Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal![4] Tema julgustab meid igas meie ahistuses, et me suudaksime julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega, millega Jumal meid endid julgustab.[5] Sest otsekui meil on küllaga Kristuse kannatusi, nõnda on meil küllaga ka julgustust Kristuse kaudu.[6] Kui meid nüüd ahistatakse, siis sünnib see teie julgustamiseks ja päästmiseks; kui meid julgustatakse, siis sünnib seegi teie julgustamiseks; see saab teoks, kui te vapralt talute neidsamu kannatusi, mida meiegi kannatame.

Estonian Bible 1739
Public Domain: Estonian 1739