Johannese Ilmutus 19

1

Pärast seda ma kuulsin otsekui suure rahvahulga valju häälekõma taevast hüüdmas: 'Halleluuja! Pääste ja kirkus ja vägi on meie Jumalal,

2

sest tema kohtumõistmised on tõelised ja õiged! Ta on ju mõistnud kohut suure hoora üle, kes laostas ilmamaad oma hooramisega, ning ta on oma sulaste vere temale kätte maksnud!'

3

Ja nad hüüdsid teist korda: 'Halleluuja! Tema suits kerkib üles igavesest ajast igavesti!'

4

Need kakskümmend neli vanemat ja neli olevust heitsid maha ning kummardasid Jumalat, kes istub troonil, ja hüüdsid: 'Aamen, halleluuja!'

5

Ja troonilt kostis hääl: 'Kiitke meie Jumalat kõik tema sulased, kes teda kardate, pisikesed ja suured!'

6

Ma kuulsin otsekui suure rahvahulga häälekõma ning otsekui suurvee kohinat ning otsekui võimast piksemürinat hüüdmas: 'Halleluuja! Sest Issand, meie Jumal, Kõigeväeline, on hakanud valitsema kuningana!

7

Rõõmustagem ja hõisakem ja andkem talle au, sest Talle pulmad on tulnud ning tema naine on ennast seadnud valmis,

8

ja talle on antud, et ta riietuks säravasse puhtasse peenlinasesse.' See peenlinane on pühade õiged seadmised.

9

Ingel ütles mulle: 'Kirjuta: Õndsad on need, kes on kutsutud Talle pulmasöömaajale.' Ta ütles mulle: 'Need on Jumala tõelised sõnad.'

10

Ja ma heitsin maha tema jalge ette, et teda kummardada. Ja ta ütles mulle: 'Vaata, ära tee seda! Ma olen kaassulane sinule ja su vendadele, kellel on Jeesuse tunnistus. Kummarda Jumalat, sest Jeesuse tunnistajaks on prohvetluse vaim!'

11

Ma nägin taeva olevat avatud, ning ennäe: valge hobune! Selle nimi, kes tema seljas istus, on Ustav ja Tõeline ning tema mõistab kohut ja sõdib õiguses.

12

Tema silmad olid nagu tuleleek ning ta peas oli palju peaehteid. Neile oli kirjutatud nimi, mida ei tea keegi muu kui tema ise.

13

Ja tal oli üll verre kastetud kuub ning oli nimetatud tema nimi - Jumala Sõna.

14

Taevased väehulgad järgnesid talle valgete hobuste seljas, üll valge puhas peenlinane.

15

Ja ta suust välkus vahe mõõk, et sellega raiuda paganaid, ning tema ise hoidis neid raudsauaga kui karjane. Tema ise tallas Kõigeväelise Jumala raevuviina surutõrt.

16

Ja temal oli tema kuue ja puusa peale kirjutatud nimi 'Kuningate Kuningas ja isandate Issand'.

17

Ma nägin üht inglit seisvat päikeses ning see hüüdis suure häälega kõigile keset taevast lendavaile lindudele: 'Tulge, lennake kokku Jumala suurele söömaajale,

18

et te saaksite süüa kuningate liha ja sõjapealike liha ja vägevate liha ning hobuste ja nende seljas istujate liha ning kõigi vabade ja orjade ning pisikeste ja suurte liha!'

19

Ma nägin metsalist ja ilmamaa kuningaid ja nende väehulki kogunevat sõda pidama temaga, kes istus valge hobuse seljas, ning tema väehulgaga.

20

Ja metsaline võeti vangi ning koos temaga valeprohvet, kes tema ees oli teinud tunnustähti, millega ta eksitas neid, kes olid võtnud endale metsalise märgi ja kummardanud tema kuju. Nad mõlemad visati elusalt tulejärve, mis põleb väävlis.

21

Teised tapeti mõõgaga, mis välkus selle suust, kes istus hobuse seljas. Ja kõigi lindude kõhud said täis nende lihast.