Johannese Ilmutus 10

1

Ma nägin teist võimsat inglit maha tulevat taevast, riietatud pilve, ning tema pea kohal oli vikerkaar ning ta palged olid nagu päike ning ta jalad nagu tulesambad

2

ning ta käes oli avatud väike rullraamat. Ta pani oma parema jala mere peale ja vasaku jala maa peale

3

ning kisendas suure häälega, otsekui lõvi möirgaks. Kui ta kisendas, rääkisid seitse pikset oma kõuemürinaga.

4

Ja kui need seitse pikset olid rääkinud, siis ma tahtsin hakata kirjutama. Ma kuulsin häält taevast hüüdvat: 'Pane pitseriga kinni, mis need seitse pikset on kõnelnud, ning ära kirjuta seda!'

5

Ingel, keda ma nägin seisvat mere peal ja maa peal, tõstis oma parema käe taeva poole

6

ning vandus selle nimel, kes elab igavesest ajast igavesti, kes on loonud taeva ja mis seal on ning maa ja mis seal on ning mere ja mis seal on: Aega enam ei kulu,

7

vaid seitsmenda ingli hääle päevil, kui ta hakkab pasunat puhuma, siis on läinud täide Jumala saladus, nagu ta seda rõõmusõnumit on kuulutanud prohvetitele, oma sulastele.

8

Hääl, mida ma kuulsin taevast, rääkis minuga jälle ja ütles: 'Mine võta avatud raamat ingli käest, kes seisab mere peal ja maa peal!'

9

Ja ma läksin ingli juurde ja ütlesin, et ta annaks mulle raamatu. Tema ütles mulle: 'Võta ja söö see ära! See muutub su kõhus mõruks, kuid su suus on see magus nagu mesi.'

10

Ja ma võtsin ingli käest raamatu ning sõin selle ära, ning see oli mu suus magus nagu mesi, ja siis, kui ma olin selle söönud, hakkas mul kõhus mõru.

11

Ja mulle öeldi: 'Sa pead jälle ennustama rahvaste ja paganate ja keelte ja paljude kuningate kohta!'