1 Timoteosele 2

1

Ma kutsun siis üles anuma, palvetama, tegema eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste eest,

2

kuningate ja kõigi ülemuste eest, et me võiksime elada vaikset ja rahulikku elu kõiges jumalakartuses ja väärikuses.

3

See on hea ja meeldiv Jumala, meie Päästja silmis,

4

kes tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele.

5

Sest üks on Jumal, üks on ka vahemees Jumala ja inimeste vahel: inimene Kristus Jeesus,

6

kes on iseenese loovutanud lunastushinnaks kõikide eest, tunnistusena selleks määratud ajal.

7

Selle sõnumi kuulutajaks ja apostliks olen ma pandud - ma räägin tõtt, ma ei valeta -, paganate õpetajaks usus ja tões.

8

Ma tahan siis, et mehed igal pool palvetaksid, tõstes üles pühad käed ilma viha ja kahtlemiseta.

9

Niisamuti ka naised, kombekalt rõivastatuna, ehtigu end häbelikkuse ja mõõdukusega, mitte soengute ega kulla ega pärlite ega kallite riietega,

10

vaid heade tegudega, nagu on kohane naistele, kes end tunnistavad jumalakartlikeks.

11

Naine õppigu vaikselt täielikus alistumises;

12

ma ei luba naisel õpetada ega mehe üle valitseda, vaid ta olgu vaikne.

13

Sest Aadam loodi enne, seejärel Eeva,

14

ka ei petetud Aadamat, vaid naine peteti ära ja ta sattus üleastumisse,

15

ent ta pääseb lastesünnitamise kaudu, kui ta mõõdukuses jääb usku ja armastusse ja pühitsusse.