Õpetussõnad 8

1

Eks hüüa tarkus, eks tõsta arukus häält?

2

Küngastel tee ääres, teelahkmetel, on ta võtnud aset.

3

Väravate kõrval, linna sissekäigus, seal, kus ustest sisse minnakse, kisendab ta:

4

'Teile, mehed, ma hüüan, ja mu hääl kõlab inimlastele!

5

Õppige, rumalad, mõistlikkust, ja albid, hakake aru saama!

6

Kuulge, sest ma räägin tõtt ja mu huuled on avatud õigeks asjaks!

7

Jah, mu suulagi toob kuuldavale tõe, aga õelus on mu huultele jäle.

8

Kõik mu suu sõnad on siirad, neis pole midagi kavalat ega väära.

9

Need kõik on selged arukale ja õiged neile, kes on leidnud tunnetuse.

10

Võtke vastu mu õpetus, aga mitte hõbedat, pigem teadlikkus kui valitud kuld!

11

Sest tarkus on parem kui pärlid ja ükski ihaldatav asi ei ole sellega võrdne.

12

Mina, tarkus, olen mõistlikkuse naaber, ja ma leian tunnetuse ning targa nõu.

13

Issanda kartus on kurja vihkamine. Ma vihkan kõrkust ja ülbust, halbu eluviise ja pöörast suud.

14

Mul on nõu ja kordaminek, ma olen mõistus, mul on võimus.

15

Minu abiga valitsevad kuningad ja võimukandjad korraldavad õiglust.

16

Minu abiga valitsevad vürstid ja suursugused, kõik õiged kohtumõistjad.

17

Mina armastan neid, kes armastavad mind, ja kes otsivad mind, need leiavad minu.

18

Minu juures on rikkus ja au, jääv varandus ja hüvang.

19

Minu vili on kullast parem, parem koguni kui puhas kuld, ja mu saak on parem kui valitud hõbe.

20

Ma jäin õigluse rajale, keset õiguse jalgteid,

21

et anda jõukust neile, kes mind armastavad, ja et täita nende varakambreid.

22

Issand lõi mind oma töö alguses, esimesena oma töödest muistsel ajal.

23

Igavikust alates on mind eraldatud, ürgajast peale, enne maailma algust.

24

Ma olen sündinud enne sügavusi, enne kui puhkesid allikad.

25

Veel enne kui mäed paigale pandi, enne künkaid sündisin mina,

26

kui ta veel ei olnud teinud maad ega maastikku, ei maailma esimest tolmukübetki.

27

Kui tema valmistas taevad, olin mina seal, siis kui ta joonistas sõõri sügavuse pinnale,

28

kui ta kinnitas pilved ülal, kui said jõuliseks sügavuse allikad,

29

kui ta merele pani piiri, et veed ei astuks üle tema käsust, kui ta kinnitas maa alused,

30

siis olin mina tema kõrval kui lemmiklaps, olin päevast päeva temale rõõmuks, mängisin igal ajal tema ees,

31

mängisin tema maailma maa peal ja tundsin rõõmu inimlastest.

32

Ja nüüd, pojad, kuulge mind! Õndsad on need, kes hoiavad minu teed.

33

Kuulge õpetust ja saage targaks, ärge jätke seda tähele panemata!

34

Õnnis on inimene, kes kuulab mind, kes päevast päeva valvab mu ustel, on vahiks mu uksepiitade juures.

35

Sest kes leiab minu, leiab elu ja saab Issanda hea meele osaliseks.

36

Aga kes ei taba mind, teeb kahju oma hingele; kõik, kes vihkavad mind, armastavad surma.'