Laulud 75

1

Laulujuhatajale: viisil 'Ära hävita!'; Aasafi lugu ja laul.

2

Me ülistame sind, Jumal, me ülistame sind, sest su nimi on ligi; sinu imeasju jutustatakse!

3

'Kui ma määran paraja aja, siis ma mõistan kohut õiglaselt.

4

Ilmamaa vabiseb ja kõik selle elanikud, aga mina olen selle sambad pannud paigale.' Sela.

5

Ma ütlen hooplejaile: Ärge hoobelge! Ja õelatele: Ärge tõstke sarve üles!

6

Ärge tõstke oma sarve kõrgele, ärge rääkige kangekaelselt, jultunult!

7

Sest ei idast ega läänest ega kõrbe poolt tule ülendamist,

8

vaid Jumal on, kes mõistab kohut; ta alandab ühte ja ülendab teist.

9

Sest Issanda käes on karikas ja see vahutab veinist; see on täis tembitud jooki. Ja tema kallab sealt seest; isegi selle pära peavad kõik õelad maa peal ära jooma viimse tilgani.

10

Aga mina kuulutan igavesti, ma mängin Jaakobi Jumalale.

11

Ja ma raiun maha kõik õelate sarved, aga õigete sarved tõusevad kõrgele.