Laulud 74

1

Aasafi õpetuslaul. Miks sa, Jumal, oled meid ära heitnud jäädavalt? Miks suitseb su viha su karjamaa lammaste vastu?

2

Mõtle oma kogudusele, mille sa muiste oled enesele asutanud ja oma pärandi jaoks lunastanud, Siioni mäele, kus sina asud!

3

Tõsta oma sammud nendele igavestele varemetele, vaenlane on kõik rikkunud pühamus!

4

Su vastased möirgasid su kohtumishoones, nad on oma tähised pannud tähisteks.

5

Näis, nagu oleksid nad kirveid kõrgele tõstnud metsarägastikus.

6

Nii lõid nad puruks kiinide ja haamritega kõik selle nikerdused.

7

Nad on su pühamu süüdanud tulega põlema, su nime eluaseme on nad reostanud maani.

8

Nad ütlesid oma südames: 'Hävitagem need täielikult!' Nad põletasid maha kõik Jumala kogudusekojad kogu maal.

9

Oma tähiseid me ei näe, prohvetit ei ole enam, ja meie seas ei ole kedagi, kes teaks, kui kaua.

10

Kui kaua, oh Jumal, saab tagakiusaja teotada? Kas vaenlane võib sinu nime laimata jäädavalt?

11

Miks sa tõmbad tagasi oma käe, oma parema käe? Tõmba see välja oma põuest, hävita!

12

Jumal on muistsest ajast mu kuningas, kes maailmas teostab päästmise.

13

Sina lõhestasid oma võimusega mere kaheks, sina lõid katki lohede pead vete peal.

14

Sina purustasid Leviatani pead, sa andsid need söögiks meresõitjale rahvale.

15

Sina lõhkusid allikad ja jõed, sina tegid voolavad jõed kuivaks.

16

Sinu päralt on päev ja öögi on sinu päralt, sina oled valmistanud valguse ja päikese.

17

Sina oled seadnud kõik ilmamaa rajad, suve ja talve oled sina teinud.

18

Mõtle sellele! Vaenlane teotab Issandat ja jõle rahvas laimab su nime.

19

Ära anna oma tuvikese hinge kiskjate kätte, ära unusta oma viletsate elu jäädavalt!

20

Vaata oma lepingule! Sest pimedad maanurgad on täis vägivalda.

21

Ära lase rõhutuid tulla häbiga tagasi, viletsad ja vaesed kiitku sinu nime!

22

Tõuse, Jumal, seleta oma riiuasi, mõtle teotamisele, mis kogu päeva tuleb jõledalt mehelt!

23

Ära unusta oma vastaste kisa, nende möll, kes sulle vastu hakkavad, kohub suuremaks alatasa!