Laulud 50

1

Aasafi laul. Vägev Jumal Issand kõneleb ja hüüab ilmamaale päikese tõusust selle loojakuni.

2

Siionist, kõige ilu täiusest, hakkab Jumal kiirgama.

3

Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru väga.

4

Ta kutsub taeva ülalt ja maa, et kohut mõista oma rahvale.

5

'Koguge mulle kokku mu vagad, kes minuga on teinud lepingu ohvri juures!'

6

Siis taevad kuulutavad tema õigust, sest Jumal on kohtumõistja. Sela.

7

'Kuule, mu rahvas, ja ma räägin! Kuule, Iisrael, ma tunnistan su vastu: Jumal, sinu Jumal, olen mina!

8

Ei ma sind noomi su ohvrite pärast, sest su põletusohvrid on mu ees alati.

9

Ei ma võta su kojast härjavärsse ega sikke su taradest.

10

Sest kõik metsloomad on minu omad, ja kariloomad tuhandeil mägedel.

11

Ma tunnen kõiki mägede linde, ja loomad minu väljadel on mu juures.

12

Kui mul oleks nälg, ei ma ütleks seda sulle; sest maailm ja selle täius on minu päralt.

13

Kas ma peaksin sööma härgade liha ja jooma sikkude verd?

14

Too Jumalale ohvriks tänu ja tasu Kõigekõrgemale oma tõotused!

15

Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!'

16

Aga õelale ütleb Jumal: 'Mis on sul sellest, et sa jutustad mu seadustest ja võtad oma suhu minu lepingu?

17

Sina ju vihkad õpetust ja heidad mu sõnad oma selja taha.

18

Kui sa näed varast, siis sa oled meeleldi koos temaga ja sul on osa abielurikkujatega.

19

Oma suu sa läkitad kurja rääkima ja su keel sepitseb pettust.

20

Sa istud ja kõneled oma venna vastu ja laimad oma ema poega.

21

Seda sa tegid, aga mina olin vait. Kas sa arvad, et mina olen niisugune nagu sina? Ma tahan sind noomida ja seda seada su silma ette!'

22

Pange siis seda tähele teie, kes unustate Jumala, et ma ei murraks, ilma et keegi päästaks!

23

Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au, ja kes paneb tähele teed, sellele ma annan näha Jumala päästet!