Laulud 146

1

Halleluuja! Kiida, mu hing, Issandat!

2

Ma tahan Issandat kiita oma eluaja! Ma tahan oma Jumalale mängida, niikaua kui mind on!

3

Ärge lootke vürstide peale, inimlaste peale, kelle käes ei ole abi!

4

Kui tema vaim välja läheb, siis ta pöördub tagasi oma mulda; selsamal päeval kaovad tema kavatsused.

5

Õnnis on see, kelle abi on Jaakobi Jumal, kelle lootus on Issanda peale, oma Jumala peale,

6

kes on teinud taeva ja maa, mere ja kõik, mis seal sees on, kes on ustav igavesti,

7

kes mõistab õiglast kohut neile, kellele liiga tehakse, kes annab leiba näljastele. Issand päästab lahti, kes on kinni seotud.

8

Issand avab pimedate silmad; Issand seab püsti need, kes on küüru vajutatud. Issand armastab õigeid.

9

Issand kaitseb võõraid, ta peab ülal vaeslapsi ja lesknaisi; kuid õelate teed ta saadab nurja.

10

Issand on kuningas igavesti, sinu Jumal, Siion, põlvest põlve! Halleluuja!