Laulud 143

1

Taaveti laul. Issand, kuule mu palvet, pane tähele mu anumist! Oma ustavuses vasta mulle, oma õiguses!

2

Ja ära mine kohtusse oma sulasega, sest ükski elav inimene ei ole õige sinu palge ees!

3

Sest vaenlane jälitab mu hinge, ta rõhub maha mu elu, ta paneb mind istuma pimedusse nagu need, kes on ammugi surnud.

4

Mu vaim nõrkeb mu sees ja mu süda tunneb jubedust mu rinnus.

5

Ma meenutan muistseid päevi, ma mõtisklen kõigist su tegudest, ma mõlgutan meeles su kätetöid.

6

Ma laotan oma käed laiali sinu poole, mu hing himustab su järele nagu janunev maa. Sela.

7

Vasta mulle peatselt, Issand! Mu vaim on lõppemas! Ära pane oma palet mu eest varjule, et ma ei saaks nende sarnaseks, kes lähevad alla hauda!

8

Anna mulle vara kuulda oma heldust, sest ma loodan sinu peale! Anna mulle teada tee, mida pean käima, sest sinu poole ma tõstan oma hinge!

9

Kisu mind ära, Issand, mu vaenlaste käest; sinu kaitse alla ma kipun!

10

Õpeta mind tegema sinu meelt mööda, sest sina oled mu Jumal! Sinu hea Vaim juhatagu mind tasasel maal!

11

Issand, elusta mind oma nime pärast, vii välja mu hing kitsikusest oma õiguse pärast!

12

Ja hävita mu vaenlased oma helduse pärast, ja kaota ära kõik, kes mu hinge rõhuvad, sest ma olen sinu sulane!