Laulud 142

1

Taaveti õpetuslaul; palve, kui ta oli koopas.

2

Oma häält tõstes ma kisendan Issanda poole, oma häält tõstes ma anun Issandat.

3

Ma valan välja oma kaebuse tema ette, ma annan temale teada oma ahastuse.

4

Kui minu vaim nõrkeb mu sees, siis sina tunned mu teerada. Teele, mida ma käin, on minu jaoks peidetud püünised.

5

Vaata paremale poole ja näe, et mul ei ole, kes mind tunneks. Pelgupaik on mu eest hävinud, ükski ei hooli mu hingest.

6

Ma kisendan sinu poole, Issand! Ma ütlen: Sina oled mu pelgupaik, mu osa elavate maal!

7

Pane tähele mu halisemist, sest ma olen väga nõder! Vabasta mind mu tagaajajate käest, sest nad on minust tugevamad!

8

Vii välja mu hing vangist tänama sinu nime! Õiged käivad mu ümber, kui sina mulle head teed.