Laulud 141

1

Taaveti laul. Issand, ma hüüan sind appi, tõtta mu juurde; kuule mu häält, kui ma hüüan su poole!

2

Olgu mu palve suitsutusohvriks su palge ees, ja mu käte tõstmine olgu õhtuseks roaohvriks!

3

Issand, pane valvur mu suu ette, hoidja mu huulte uksele!

4

Ära lase mu südant pöörduda paha asja poole, et ma üleannetult teeksin ülekohtu tegusid õeluses koos meestega, kes teevad nurjatust, ega sööks nende maiuspalasid!

5

Õige löögu mind; see on heldus! Ja ta nuhelgu mind; see on õli mu pea peale! Ärgu mu pea keeldugu sellest! Sest veel pisut aega, ja minu palve läheb täide nende õnnetustes!

6

Kui nende valitsejad tõugatakse kaljudelt, siis kõik mõistavad, kui õiged on minu sõnad.

7

Nagu maad oleks küntud ja lõhestatud, nõnda pillutatakse nende luud surmavalla suhu.

8

Sest mu silmad, Issand Jumal, vaatavad sinule. Sinu juures ma otsin pelgupaika, ära lase mu hinge hukka minna!

9

Hoia mind paela eest, mis mulle on pandud, ja nurjatusetegijate püünise eest!

10

Õelad langegu üheskoos oma võrkudesse, kuni mina neist mööda lähen!