Laulud 129

1

Palveteekonna laul. Palju on mind rõhutud mu noorpõlvest peale - nõnda ütelgu Iisrael -,

2

palju on mind rõhutud mu noorpõlvest peale: ometi ei ole minust jagu saadud.

3

Mu selja peal on kündjad kündnud, nad on ajanud pikki vagusid.

4

Issand on õiglane, ta on õelate köied katki lõiganud.

5

Jäägu häbisse ja taganegu kõik, kes vihkavad Siionit!

6

Nad olgu nagu rohi katustel, mis kuivab, enne kui see kitkutakse,

7

millest lõikaja ei saa endale peotäit ega siduja sületäit

8

ja möödaminejad ei ütle: 'Issanda õnnistus olgu teiega! Me õnnistame teid Issanda nimega!'