Laulud 12

1

Laulujuhatajale: kaheksandal helil; Taaveti laul.

2

Päästa, Issand, sest vagad on lõppenud ja ustavad on otsa saanud inimlaste seast!

3

Nemad räägivad tühja üksteisega, räägivad libedate huultega, kahepaikse südamega.

4

Hävitagu Issand kõik libedad huuled, keeled, mis räägivad kõrke asju,

5

kes ütlevad: 'Oma keele tõttu me oleme tugevad, meie huuled on meie võimuses, kes on meile isandaks?'

6

'Viletsate rõhumise, vaeste ägamise pärast tõusen ma nüüd üles,' ütleb Issand, 'ma toon pääste sellele, kes hingeldab.'

7

Issanda kõned on puhtad kõned, need on hõbe, mis savist ahjus sulatatud ja seitsmekordselt puhastatud.

8

Sina, Issand, kaitsed neid; sa hoiad neid igavesti selle põlve rahva eest.

9

Õelad käivad toredasti ringi, kui nurjatus inimlastes ennast ülendab.