Iiob 39

1

Kas sa tead kaljukitsede poegimisaega, kas valvad hirvede sünnitust?

2

Kas sa loed nende tiinuskuid ja tead aega, millal nad poegivad,

3

kui nad kõveraks tõmbudes vasikaid heites oma ihuviljast vabanevad?

4

Nende vasikad kosuvad, kasvavad avaral aasal, lähevad ära ega tule tagasi nende juurde.

5

Kes on sebra lahti lasknud ja kes on valla päästnud metseesli köidikud,

6

kellele ma olen seadnud koduks lagendiku ja elukohaks soolakõrbe?

7

Ta naerab linna kära, sundija kisa ta ei kuule.

8

Ta uitab mägedel, oma karjamaal, ja otsib kõike, mis aga haljas on.

9

Kas metshärg tahab sind teenida? Kas ta jääb ööseks su sõime juurde?

10

Kas sa saad metshärja siduda köiega vaole? Kas ta äestab su järel orumaad?

11

Kas sa võid loota tema peale, kuigi ta rammult on suur, ja jätta oma töö tema hooleks?

12

Kas sa usud, et ta toob tagasi ja kogub su seemne rehealusesse?

13

Jaanalinnu tiivad lehvivad rõõmsasti, aga ons need tiivad ja suled tegusad?

14

Sest ta jätab ju oma munad maa peale ja laseb neid liivas soojeneda,

15

unustades, et jalg võib need purustada ja metsloom tallata.

16

Ta on oma poegade vastu vali, nagu ei olekski need ta omad; see pole tema mure, et ta vaev võiks olla asjatu.

17

Sest Jumal on teda lasknud unustada tarkuse ega ole jaganud temale mõistust.

18

Aga kui ta siis üles kargab, ta naerab hobust ja ratsanikku.

19

Kas sina annad hobusele jõu, ehid ta kaela lakaga?

20

Kas sina paned ta hüppama nagu rohutirtsu? Tema võimas nooskamine on kohutav.

21

Ta kaabib orus ja tunneb rõõmu, ta läheb jõuliselt relvadele vastu.

22

Ta naerab hirmu, ta ei kohku ega tagane mõõga eest.

23

Ta kohal kõliseb nooletupp, piigitera ja viskoda.

24

Ta kihutab tuhinal ja hoogsasti ega püsi paigal, kui sarv hüüab.

25

Siis kui puhutakse sarve, hirnub tema: iihahaa! Juba kaugelt haistab ta võitlust, pealikute kisa ja hõikeid.

26

Kas sinu mõistuse abil lendab kull kõrgele, laotab oma tiibu lõuna poole?

27

Kas sinu käsul kerkib kotkas kõrgustesse ja teeb oma pesa kõrgele?

28

Ta elab ja ööbib kalju peal, kaljuserval ja ligipääsmatus paigas.

29

Sealt ta luurab saaki ja ta silmad näevad kaugele.

30

Ta pojad rüübivad verd, ja kus on mahalööduid, seal on temagi.'