Iiob 23

1

Siis rääkis Iiob ja ütles:

2

'Mu kaebus on tänagi mässuline. Minu käsi lasub raskesti mu ohkamise kohal.

3

Oh, kui ma teaksin, kuidas ma teda leian, kuidas ma saaksin minna tema aujärje ette!

4

Siis ma paneksin oma kohtuasja tema ette ja täidaksin oma suu vastulausetega.

5

Ma tahaksin teada sõnu, millega ta mulle vastab, ja mõista, mis tal mulle on öelda.

6

Kas ta oma kõikvõimsuses peaks minuga vaidlema? Ei, hea, kui ta mind tähelegi paneb.

7

Siis võiks õiglane temaga arutada ja ma pääseksin oma kohtumõistjast igaveseks.

8

Vaata, kui ma lähen itta, siis ei ole teda seal; või läände, siis ma teda ei märka.

9

Kui ta on põhjas tegutsemas, siis ma teda ei silma; kui ta pöörab lõunasse, siis ma teda ei näe.

10

Kuid tema tunneb teed, mida ma käin. Katsub ta mind läbi - ma tulen sellest välja nagu kuld.

11

Mu jalg on püsinud tema jälgedes, ma olen pidanud tema teed ega ole kõrvale läinud.

12

Tema huulte käskudest ei ole ma taganenud, ma olen oma põues talletanud sõnad tema suust.

13

Aga tema on ainus ja kes saaks teda keelata? Mida tema hing ihaldab, seda ta ka teeb.

14

Sest ta viib täide, mis mulle on määratud, ja seesugust on tal palju.

15

Seepärast ma tunnen hirmu tema palge ees, ja kui ma järele mõtlen, siis ma kardan teda.

16

Jumal on teinud araks mu südame ja Kõigevägevam on see, kes mind hirmutab.

17

Kas ma pole hävinud pimeduse pärast, ja pilkane pimedus katab mu palet?