Piibel ühe aasta
Rujan 25


Ülemlaul 1:1-17
1. Saalomoni ilusaim laul.
2. 'Jooda mind oma suu suudlustega, sest sinu armastus on parem kui vein!
3. Su õlide lõhn on magus, võideõli on su nimi - seepärast armastavad sind neitsid.
4. Tõmba mind kaasa, tõttame! Vii mind, kuningas, oma kambritesse! Hõisakem ja tundkem sinust rõõmu, ülistagem sinu armastust enam kui veini! Õigusega armastatakse sind!
5. Jeruusalemma tütred! Mina olen tõmmu, ometi nägus, otsekui Keedari telgid, otsekui Saalomoni telgiriided.
6. Ärge vaadake mind, et ma olen nii tõmmu, et päike mind on pruunistanud! Mu ema pojad turtsusid mu vastu, mind pandi viinamägede vahiks - aga omaenese viinamäge pole ma saanud valvata.
7. Ütle mulle, sina, keda mu hing armastab: Kus sa karja hoiad, kus sa seda lõunaajal lased lebada? Sest miks peaksin minema nagu looritatu su sõprade karjade juurde?'
8. 'Kui sa seda ei tea, sa ilusaim naistest, siis mine lammaste jälgi mööda ja karjata oma kitsetallekesi karjaste telkide juures!
9. Ma võrdlen sind, mu kullake, vaarao vankrihobusega.
10. Kaunid on su põsed palmikuis, kael merikarbikeedes.
11. Me teeme sulle kuldehted, hõbedaga tipitud.'
12. 'Niikaua kui kuningas on lauas, lõhnab mu nardiõli.
13. Mu kallim on mulle mürrikimbukeseks, mis lebab mu rindade vahel.
14. Mu kallim on mulle hennapõõsa õisikuks Een-Gedi viinamägedelt.'
15. 'Vaata, sa oled ilus, mu kullake, vaata, sa oled ilus! Su silmad on tuvid.'
16. 'Vaata, sa oled ilus, mu kallim, tõesti hurmav! Haljas on isegi meie säng:
17. meie koja seinteks on seedrid, meie sarikaiks küpressid.'

Ülemlaul 2:1-17
1. 'Mina olen Saaroni liilia, orgude lilleke.'
2. 'Otsekui lilleke orjavitste keskel, nõnda on mu kullake tütarlaste keskel.'
3. 'Otsekui õunapuu metsa puude keskel, nõnda on mu kallim noorte meeste keskel. Tema varjus ma igatsen istuda ja tema vili on mu suulaele magus.
4. Tema on mind viinud pidukotta, ja selle lipp mu kohal on Armastus.
5. Kosutage mind rosinatega, elustage mind õuntega, sest ma olen armastusest haige!
6. Tema vasak käsi on mu pea all ja tema parem käsi kaisutab mind.
7. Ma vannutan teid, Jeruusalemma tütred, gasellide või aasa hirvede juures: ärge eksitage ega äratage armastust, enne kui see ise tahab!
8. Mu kallima hääl! Vaata, ta tuleb, ronides mägedel, hüpeldes küngastel.
9. Mu kallim on nagu gasell või noor hirv. Vaata, ta seisab meie seina taga, heidab pilgu aknaist sisse, vaatab läbi võrede.
10. Mu kallim räägib ja ütleb mulle: 'Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!'
11. Sest vaata, talv on möödunud, vihm on läinud oma teed,
12. maa peal on näha õiekesi, lauluaeg on tulnud ja meie maal on kuulda turteltuvi häält.
13. Viigipuu küpsetab oma marju, viinapuud õitsevad ja lõhnavad. Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!
14. Mu tuvike kaljulõhedes, kuristiku peidupaigas! Näita mulle oma nägu, luba ma kuulen su häält, sest su hääl on meeldiv ja su nägu on ilus!'
15. 'Võtke meile kinni rebased, väikesed rebased, kes rikuvad viinamägesid, sest meie viinamäed õitsevad!
16. Mu kallim on minu, ja mina kuulun temale, kes lillekeste keskel karja hoiab.
17. Kuni tuul kuulutab päeva ja varjud põgenevad, tule taas, mu kallim, nagu gasell või noor hirv jäärakulistele mägedele!'

Laulud 104:1-9
1. Kiida, mu hing, Issandat! Issand, mu Jumal, sina oled väga suur, austuse ja iluga oled sa ennast riietanud.
2. Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga, sa tõmbad taevad laiali nagu telgivaiba.
3. Sa võlvid oma ülemad toad vete peale, sa teed paksud pilved oma tõllaks, sa sammud tuule tiibadel.
4. Sa teed oma käskjalgadeks tuuled, oma teenijaiks tuleleegid.
5. Sa rajasid maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti.
6. Ulgumerega kui rõivaga sa katsid tema, mägede peal seisid veed.
7. Sinu sõitluse eest nad põgenevad, sinu äikese hääle eest nad pagevad.
8. Mäed tõusevad, orud vajuvad alla sinna paika, mille sina neile oled rajanud.
9. Sa oled seadnud piiri vetele, millest nad üle ei lähe ega tule tagasi katma maad.

Õpetussõnad 24:15-16
15. Ära varitse, õel, õige eluaset, ära hävita tema puhkepaika!
16. Sest õige langeb seitse korda ja tõuseb üles, aga õelad komistavad õnnetusse.

1 Korintlastele 11:17-34
17. Kuid seda käskides ma ei kiida teid, sest teie kokkutulekud ei ole teile kasuks, vaid kahjuks.
18. Sest esmalt ma kuulen, et kui te tulete kokku kogudusena, esineb teie seas lõhesid, ja osalt ma usun seda.
19. Teie seas peabki ju olema lahkarvamusi, et tunnustatud teie seast saaksid avalikuks.
20. Kui te nüüd kokku tulete, siis ei saa pidada Issanda õhtusöömaaega,
21. sest igaüks võtab sööma asudes ette omaenda toidu, ja mõni jääb nälga, ja mõni on joobnud.
22. Kas teil siis tõesti ei ole kodasid, kus te võite süüa ja juua? Või te põlastate Jumala kogudust ja häbistate neid, kel midagi ei ole? Mis ma pean teile ütlema? Kas pean teid kiitma? Selle poolest ma teid küll ei kiida.
23. Sest mina olen Issandalt saanud, mida ma olen andnud teilegi: et Issand Jeesus sel ööl, mil tema ära anti, võttis leiva,
24. tänas, murdis ja ütles: 'See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks!'
25. Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: 'See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!'
26. Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb.
27. Niisiis, kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu.
28. Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast!
29. Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust.
30. Seepärast ongi teie seas palju nõrku ja põduraid ning paljud on surnud.
31. Kui me aga iseenda üle õigesti otsustame, siis ei mõisteta meid hukka;
32. kui meie eneste üle mõistame kohut, siis Issand kasvatab meid, et meid koos maailmaga hukka ei mõistetaks.
33. Niisiis, mu vennad, kui te tulete kokku sööma, siis oodake üksteist.
34. Kui kellelgi on nälg, siis ta söögu enne kodus, et te ei tuleks kokku nuhtluseks. Muud asjad ma korraldan siis, kui tulen.